EESTI DISAINIST
Kui palju on võimalik rahvuslikul disainil eristuda tänapäeva globaliseeruvas ühiskonnas; missugusena näeb Eesti disaini kõrvaltvaataja - kas tegemist on eesrindliku Balti riigi nähtusega või hoopis Põhjamaa või Skandinaavia väikese vennaga. Eestis põhineb arusaam oma identiteedist paljuski kuuluvusel soome-ugrilaste hulka. Üks kultuurilise identiteedi säilimise faktor on olnud eesti keel. Eesti disainerid peavad tähtsaks rahvusvahelise kogemuse omandamist aktiivse välismaailmaga suhtlemise kaudu. Eesti on tänulik oma põhjamaa naabritele, Soomele ja Taanile, kes on pakkunud oma abi disainiteadlikkuse arendamisel. Vaatamata sellele, et tutvutakse kaasaegsete arengusuundadega ja stiilivõtetega jääb ikkagi identiteeti mõjutama oma maa kultuuripärandist ja majandusest lähtuv piirkondlik eripära. Askeetlik, baasvajadustele ja funktsioonile orienteeruv, nutikas ning luksusele mittepretendeeriv esteetika on siinse disaini ühisosa.
Rahvuslikul identiteedil on eestlaste jaoks ikka olnud poliitiline sisu, mis on käivitanud nii teadlikke kui ka alateadlikke kultuurilisi kaitsemehhanisme. Eesti kunst, eriti tarbekunst suutis säilitada teadliku eemalhoidmise, mittesuhestumise. Siiski kasutasid okupatsiooni ajal loovisikud igat võimalust kunstikeele uuendamise kaudu väljendada protesti ametliku ideoloogia vastu.
Paljud rahvad saavad uhkustada oma rahvusvaheliselt tuntud kunsti- ja disainiikoonidega. Kahjuks Eestis on neid vähe. Nimetagem siin mõningaid: Walter Zapp, Bondi filmidest tuntud spioonikaamera Minoxi looja. Zapp töötas Minoxi esimese mudeli välja Eestis 1934 aga kuna Eestis tootjat ei leidnud, sõitis prototüübiga Riiga, kus alustati paari aasta pärast tootmist. Arhitektidele on tuttav Louis Kahni nimi aga vähetuntud on fakt, et ta oli sündinud Eestis, Saaremaal. Hirmus, et perepea võetakse Jaapani sõtta, kolis perekond USA-sse. Tuntud USA kunstnik Kalev Mark Kostabi juured on ka Eestis, tema perekond emigreerus sõja aastatel. Eriti uhked on eestlased aga Lutheri mööblivabriku üle, mis alustas 19 saj ning oma kõrge tehnoloogia ja innovatiivsuse tõttu meelitas siia disainereid kogu maailmast. Selle tehasega seoses on mainitud Alvar Aaltot nime ja Bauhausi. Tehase uhkuseks olid painutatud vineerist tooted ning niiskuskindlast kartongist ja vineerist kohvrid.
Eesti disaini uut ajaarvamist võib alustada eelmise sajandi üheksakümnendatest. Seose turumajanduse avanemisega kinnistus ka arusaam disainist kui kaasaegse kvaliteetse elukeskkonna ja lisaväärtuse loojast. Disaini hakati õpetama alates 1966 Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis Bruno Tombergi initsiatiivil. Liiga läänelikku pitserit kandnud sõna disain oli tol ajal keelatud ning asendatud terminiga tööstuskunst. Tänaseks õpetatakse disaini Eesti Kunstiakadeemias (EKA), kahes erakõrgkoolis ning toimib ühisõpe EKA ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel. Kaasaegseid disainisuundumusi, sh teenusedisaini ja häid käelisi oskusi saab omandada erinevates kolledzites, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis on üle 2500 kõrgharidusega disaineri. Nendest töötavad aktiivselt erialal rohkem kui pooled. Vähestel on võimalus töötada in-house disaineritena, aina enam suureneb disaineritest eraettevõtjate arv. Paremad võimalused tööd leida on graafilistel disaineritel. Disaintooteid- ja teenuseid ekspordib ligi 70 firmat.
Hoolimata aastaid tööstuses sissetulekut toonud allhankest on kiirelt kasvamas ka tootmine, kus rakendust on leidnud disainerid ning sel alal ka tunnustust pälvinud. Innovaatilise toote eest "Martini laud" rahvusvahelise tähtsusega Rote Punkt auhinna pälvinud disainer Martin Pärn ja Martela jäädvustati koos autoriga ka 200 parima 20 sajandi disaintoote kogumikku, mille väljaandjaks kuulus disainiajakiri MD.
Tugev mööblikujundamise traditsioon on mõjutanud eriti mööbli-, valgustitööstust. Ühiskondlike ruumide sisustamisega tegelevad nii Standard, Thulema kui 4Room. Tuntumad mööblidisainerid on Maile Grünberg, perekond Mang, Katrin Soans, Toivo Raidmets, Taevo Gans, Anu Vainomäe. Nooremate tegijate hulgast paistavad silma Igor Volkov, Maria Rästa, Veiko Liis, Pavel Sidorenko, Sixten Heidmets, Ruumilabor ja Warm North. Valgustite turul on edukamad Tarmo Luisk, Margus Triibmann, Tõnis Vellama. Eesti klassikuks võib pidada Mait Summatavetit. Konkurentsivõimeliseks tootmisharuks on kasvanud vannitööstus koos kahe suure tegija Balteco ja Aquatoriga, viimane neist pärjatud ka Euroopa Disainijuhtimise eriauhinnaga. Tootearendusega on edukalt tegelenud selles valdkonnas Villi Pogga, Aivar Habakukk, Sven Sõrmus.
Tööstusdisainerite nö raske kahurväe hulka kuulub Eesti esimese disainibüroo rajaja ja innovatiivse elektrirolleri Stigo looja Matti Õunapuu, pikaajalise Soome koostöökogemustega Tiit Liiv, EKA disainikateedrijuht Heikki Zoova ja päikesepatereidel töötava rolleri autor Üllar Karro. Väiksema nishiga turule on jõudnud ka retrohõngulisi mootorsõidukeid (Andres Uibomäe, Gabriel Verilaskja) ning kaasaegsetest materjalidest ergonoomilisi jalgrattaid (Indrek Narusk). Tõusujoones kulgeb tööstusdisainiteenust pakkuvate firmade Iseasi ja TenTwelve käekäik. Ainsa Eesti disainerina autotööstuses on tuntuks saanud Saksamaal tegutsev Björn Koop.
Eesti tootedisain pälvib iga aastaga järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust. See on leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule. Elle Decoration, Dwell, Avantage, AD, Newsweek, Wallpaper, Monocle, New York Times jt ajakirjad on avaldanud mahukaid ülevaatelugusid eesti disaineritest ja nende saavutustest.
Turu väiksuse ja ligipääsu puudumise tõttu masstootmisesse kombivad tarbekunsti ja disainivahelisi piire nii Eesti klaasikunstnikud (Mari Ann Raun, Kalli Sein, Annkris Glass), keraamikud (Raili Keiv, Ene Raud), ehtekunstnikud (Tanel Veenre, Anu Samarüütel, Kärt Maran, Kadri Mälk, Julia Maria Künnap, Maarja Niinemägi, Kärt Summatavet jt) kui ka naha disainerid (Stella Soomlais, Piret Loog, Kadri Kruus, Kadi Paasik) jt. Tänapäeva tarbija kasvav nõudlus poolkäsitööndusliku väikesetiraazilise kvaliteettoote järgi sobib heade käeliste oskustega eesti meistritele hästi. Järjekord kliendi soove arvestavatele ja käsitsi valmistavatele puidust prilliraamidele (Karl Annus) või käsitööna valmistavatele jalanõudele (Kärt Põldmaa, Sille Sikmann, Kaspar Paas) võib olla mitmeid kuid. Nõudlus ületab ka Eesti riigipiirid ning rahulolevaid kliente leidub nii tuntud näitlejate kui ka kroonitud peade seas.
Disainimahukamaks sektoriks on rõiva ja tekstiilitööstus. Tuntumad brändid on Ivo Nikkolo, Monton, Xenia Joost, Lilli Jahilo, Katrin Kuldma, Aldo Järvsoo, Jaana Varkki, Marit Ilison ning Suurbritannias laineid lööv Kriss Soonik ja Kristian Steinberg jt. Julge sammu on astunud doktorikraadi omav Reet Aus, kes on loonud moevaldkonnas uue kvaliteedi taaskasutuse ja tootmisjääkide up-cycling meetoditega süvitsi minnes, kahandades ökoloogilist jalajälge võrreldes tavatoodetega 20 protsendini. Traditsioonilistele tekstiilitoodetele pakub uudsust uus põlvkond tekstiilidisainereid, kes katsetavad uusi innovatiivseid lahendusi. Populaarsust võidavad nö intelligentsed tekstiilid. Kunstiliselt ja tehniliselt näitavad väga kõrget taset tekstiilidisainerid, kes lisaks traditsioonilistele lahendustele loovad ka rääkivaid ning valgust juhtivaid tekstiile; kombineerivad tekstiile puidu ja betooniga või vanade ajalehtede ja kohvipakkidega - Monika Järg, Mare Kelpman, Annike Laigo, Kärt Ojavee, Elna Kaasik, Krista Leesi jt.
Eesti paistab rahvusvaheliselt silma oma innovatsioonilembusega ja laialt levinud infotehnoloogiate kasutamisega. Üldlevinud on interneti pangandus ning m-maksed (mobiilmaksed, m-parkimine); tuntud on e-parlament, e-valimised, e-maksuamet, digitaalne ID kaart. Maailmakuulsuse on saavutanud Skype, Playtech, Transerwise, Fits Me jt. Eestis on internet kui inimõigus.
Eesti graafika on tugevate ajalooliste juurtega, välja kujunemas on rahvusliku eripäraga graafilise disaini koolkond, mis hakkab väljuma Hollandi mõju alt, kus paljud graafilised disainerid viimasel kümnendil täiendõpet on saanud. Eristuva käekirjaga on Asko Künnap, Kristjan Mändmaa, Ivar Sakk, Jan Tomson, Eiko Ojala, Markko Kekishev, Indrek Sirkel jt. Seoses uuendustega hariduses on märgata ka uutmoodi mõtleva põlvkonna juurdekasvu. Aina elujõulisemaks on muutunud kasutajakeskne kommunikatsiooni disain (Disainiosakond jt), tüpograafia (Anton Koovit, Mart Anderson, Kristjan Jagomägi), kasutaja liidese disain (Markko Karu, Velvet jt). Põhiliselt tegelevad graafilise disainiga reklaami- ja brändingu firmad ja disainibürood. (AKU, Brandmanual, Tank, Tuumik jt).
Alates 2000.aastast on aktiivselt eesti disaini tutvustatud ka väljaspool Eestit. "Estonian Design in Focus" oli esimene välisnäitus Helsinki Disainimuuseumis. Järgnesid kutsed Kopenhagenisse, Berliini ja St Etienne biennaalile. Eesti disaini kollektsioon on korduvalt osalenud messidel Pariisis (Maison&Objet), Frankfurtis (Ambiente), Londonis (100% Design ja Fashion Week); esinenud naabermaades Leedus, Lätis, erinevates Soome linnades ja Peterburis ning eksponeerinud oma disainisaavatusi ka Hiinas ja USA-s. Eesti Maja Helsinkis on toiminud koostööpartneri ja vahendajana Soome suunal. Tallinnas võib disainerite tihedat asustust märgata maailma 20 kuulsamasse hipsterilinnakusse kuuluvas Kalamajas. 2011 avas disainiliit seal info- ja kompetentsikeskusena toimiva Eesti Disaini Maja, kus asuvad disainistuudiod, kohvik ja galerii ja kus ainsana Tallinnas saab näha väljapanekut 80 Eesti disaineri loominguga.
Alates 2006. aastast korraldab disainiliit disainifestivali Disainiöö. Algsest eesmärgist tutvustada ööpäeva jooksul eesti disaini on kujunenud mitmepäevane rahvusvahelist populaarsust koguv festival, kus on oma saavutusi demonstreerinud üle 20 maa disaineri. Kohustusliku osana kuuluvad programmi näitused, konkursid, harivad loengud ja töötoad; lahutuamatu osa moodustavad moeetendused, PechaKucha õhtud, valgusinstallatsioonid ja muud huvitavad üritused.
Disainimaastikul tegutsevad organisatsioonid:
Eesti Disainerite Liit (EDL) EDL ühendab 140 toote-, tekstiili., moe- ja graafilist disainerit.
Tegeleb Eesti disaini promoga kodu- ja välismaal; on riikliku disainipoliitika loomise algataja; koostöös Majanduse- ja Kommuniaktsiooniministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga osaleb disaini arendamise meetmete väljatöötamises - nõudluse ja pakkumise suurendamiseks.
Korraldab regulaarselt harivaid loenguid, töötubasid, konkursse.
Osaleb rahvusvaheliste katusorganisatsioonide töös, ka juhatuse koosseisus (ICSID, BEDA, EIDD Design For All Europe, DME Award) ja koostööprojektides, mille teemadeks on kaasav disain, tervishoiudisain (EHDM), disainijuhtimine jm. Algatanud DME auhinna pälvinud projekti Tallinn For All; korraldanud Tallinnas Euroopa Innovatsioonifestivali IF… ja võõrustanud DME auhinna galat 2011 jm.
Annab välja tootedisainiauhinda BRUNO (Eesti Disainiauhindade raames).
Korraldab disainifestivali Disainiöö (www.disainioo.ee)
Asutanud Eesti Disaini Maja kus asuvad eesti disaini showroom ja disainerite stuudiod (www.estoniandesignhouse.ee)
www.edl.ee
Eesti Disainikeskus (EDK) asutajad on: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Disaini Instituut, Eesti Disainerite Liit.
Tegeleb disaini kasutamiseks soodsa keskkonna loomisega ettevõtetele. Viib läbi erinevaid koostöö projekte disaineritele ja ettevõtetele (Buldooser, Vedur); osaleb meetmete väljatöötamises disaini arendamiseks - eelkõige nõudluse suurendamiseks. Tutvustab Eesti disaini saavutusi ka välismessidel ja disainiüritustel.
Annab välja noorte disainiauhinda SÄSI ja korraldab Eesti Disainiauhindade väljaandmist.
On BEDA liige.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Peamised disaini rahastajad Eestis:
_Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
_Kultuurkapital
_Kultuuriministeerium
_Tallinna linn
Eesti Disainiauhinnad:
BRUNO /iga 2 aasta tagant/ EDL
SÄSI /iga 2 aasta tagant/ EDK
ADC*Estonia /igal aastal/
Teenusedisaini auhind / /iga 2 aasta tagant / Teenusmajanduse Koda
Ilona Gurjanova
Eesti Disainerite Liit, esinaine
edl@edl.ee
