|
Infokiri ajutiste muudatuste kohta loovisikute ja loomeliitude seaduses Anname teile teada, et riigikogu võttis 15.04.2020 vastu seadusemuudatuste paketi, mille jõustumisel 22.04.2020 hakkavad kehtima ka ajutised muudatused loovisikute ja loomeliitude seaduses.1
1 Terviktekst kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020018 Seaduse jõustumisest alates ja lisaeelarvega eraldatud vahendite toel laienevad võimalused maksta loometoetusi vabakutselistele loovisikutele ja nagu varem räägitud, muutub ajutiselt ka sellekohane töökorraldus. Anname muudatustest ja LLS põhimõtetest täpsema ülevaate. 1. Seoses eriolukorraga on prioriteediks loometoetuste maksmine, et tagada võimalikult laiale ringile abivajajatest vabakutselistele toetus ja sotsiaalsed garantiid. Seaduse jõustumisest alates on loomeliidul kohustus kasutada loovisiku loometoetuste maksmiseks kõiki loomeliidu arvel olevaid LLSi alusel loomeliidule eraldatud vahendeid (loomeliidu toetus) hoolimata eralduse aastast (nii loovisiku toetusteks mõeldud 2020 aasta vahendeid kui eelnevalt arvele kogunenud stipendiumifondi vahendeid). Eriolukorra ajal ja kuue kuu jooksul selle lõppemisest stipendiumide maksmist ei toimu. Toetuste maksmiseks ei pea kasutama toetuste administreerimiseks kasutatavaid vahendeid ning olgu siin üle kinnitatud, et kindlasti ei nõua keegi toetuste maksmist loomeliidu omavahenditest. Riigi poolt sihtotstarbeliselt eraldatud raha tuleb aga eelarve kasutusaja piires ka sihipäraselt kasutada. Eriolukorra ajal ja kuue kuu jooksul selle järel tuleb kinni pidada seadusandja kinnitatud prioriteedist ja keskenduda ainult loometoetuste maksmisele. Erand. Kui loomeliit tõestab, et tema loomealal ei ole objektiivsetel põhjustel liidu liikmetest vabakutselisi, kes arvatava eriolukorra lõpuni ja kuue kuu jooksul peale seda loometoetust vajaks, kuid samas on sisuliselt põhjendatud vajadus maksta neile eriolukorra ajal stipendiume, saab ministeerium vastava taotluse alusel anda selleks loa. Rõhutame, et see on erandina loodud võimalus ja seda ei saa kasutada juhul, kui loomeliidu liikmed vajavad samal ajal ka loometoetust. Loometoetused vabakutselistele on seadusest tulenev prioriteet. 2. Kriisimeetmest on võimalik toetada abivajajaid ka siis kui loomeliidule riigieelarvest eraldatud vahendid otsa lõppevad. Juhul, kui loomeliidu vahendid saavad otsa – nii 2020 eelarvest kui varasemast jäägist moodustunud stipendiumifondist ei jätku positiivse otsuse saanud taotluste alusel 6 kuu jooksul loometoetuse maksmiseks – saab loomeliit järgmiste taotluste rahuldamiseks taotleda vahendeid Kultuuriministeeriumi kesksest reservist. Selleks tuleb esitada LLS vahendite kasutamise vahearuanne, mis kinnitab raha lõppemist arvestades ka kõigi planeeritud väljamaksetega ning edastada ministeeriumile järgmis(t)e loometoetust taotleva(te) loomeliidu liikmete taotlus(ed). Loomeliit hindab oma liikmete vastavust seaduse nõuetele ise ja edastab ainult toetusele kvalifitseeruvad taotlused. Kultuuriministeerium eraldab selle peale täiendavad vahendid loometoetuse maksmiseks kuni kahe nädala jooksul. Taotluste edastamine ministeeriumile toimub kogu perioodi vältel jooksvalt, loomeliit ei pea jääma ootama mingi hulga taotluste kogunemist, vaid lähtuda tuleb taotleja huvist saada toetust võimalikult kiirelt. 3. Loomeliitu mittekuuluva loovisiku taotluse vastavust seadusele hindab ajutiselt Kultuuriministeerium, toetuse maksmine toimub jätkuvalt läbi loomeliidu. Seoses eriolukorrast alguse saanud kriisiga kultuurivaldkonnas, on hüppeliselt kasvanud loomeliitudesse mittekuuluvate vabakutseliste loovisikute vajadus toetuse järele. Sellega seonduva töökoormuse hajutamiseks võtab Kultuuriministeerium nende taotluste hindamise ja otsuste tegemise ajutiselt enda peale. Positiivse otsuse korral edastab ministeerium vastava loomeala loomeliidule toetuse saaja kohta tehtud otsuse koos toetuse maksmiseks vajaliku rahaga. Loomeliit maksab isikule loometoetust tavapäraselt, toetuse maksmise katkestamisel seadusest tulenevatel põhjustel (nt toetuse saaja tööle asumine), tuleb aga toetuse jääk kanda Kultuuriministeeriumile tagasi, sest kriisi abimeetme toetusi ei ole võimalik muul eesmärgil kasutada. 4. Ajutiselt on leevendatud tingimusi, millele loometoetuse taotleja peab vastama. Eriolukorraga seoses soovitakse luua tavapärasest paindlikumad võimalused loometoetuse taotlemiseks, et vabakutselistele oleks võimalused kriisiga toime tulla võimalikult kättesaadavad. Taotleja võib taotlemisele eelneval kuul – erinevalt tavapärasest – olla saanud kuni ühe miinimumpalga suurust sissetulekut. Samuti võib erinevate tulumaksuga maksustatud sissetulekute summa toetuse saamise ajal olla kuni üks miinimumpalk ühes kuus. Kultuuriministeerium on täiendanud nii loomeliitu mittekuuluvate kui loomeliidu liikmetest vabakutseliste loometoetuse taotluste vorme, milles on täpsemalt lahti kirjutatud ka toetuse saamist välistavad tingimused, et tõsta taotlejate teadlikkust. 5. Raha on palju rohkem, aga seda ei pruugi siiski kõigile abivajajatele jätkuda. Nagu tavaolukorras, nii on ka lisaeelarve vahendite lõppemise korral reguleeritud olukord, kui reservist raha otsa saab. Sellisel juhul toetuste määramine lõpetatakse. Soovime kõigi teiega tihedas koostöös pidada lähikuudel väga täpselt järge määratud toetuste arvu ja vabade vahendite jäägi üle, et suuta võimalikult operatiivselt reageerida taotluste tulvale. Sellega seoses palume kõigil loomeliitudel anda Kultuuriministeeriumile teada loometoetuste ja –stipendiumide reaalne jääk 21. aprilli seisuga (arvestades maha juba määratud loometoetuste või ka juba tehtud stipendiumiotsuste kogukulu). Samuti palume ülevaadet 2020. aastal juba tehtud loometoetuse maksmise või ka loomestipendiumide maksmise otsuste koguarvust ja –summadest. Oleme tänulikud, kui saate need andmed esitada vastusena sellele kirjale hiljemalt 24. aprilliks. Loodetavasti saame edaspidi seada sisse regulaarse infovahetuse loometoetuste vajaduse ja rahalise jäägi asjus ning hoida seda infot ministeeriumi kodulehe kaudu ka avalikkuse jaoks kättesaadavana. 6. Lõpetuseks, aga samuti oluline Haldusmenetluses on menetlejal õigus nõuda taotlejalt andmete esitamist, mis on vajalikud asja lahendamiseks (HMS § 38 lg 1). Näiteks loometoetust taotlevatelt FIE-delt võib küsida tõendina tulude puudumise kohta ka nende pangaväljavõtet, kuna infot nende tulude kohta ei ole võimalik kontrollida Maksu- ja Tolliameti kaudu. Juhime ka tähelepanu, et kuigi ajutiselt on leevendatud vabakutseliste võimalusi toetuse kõrvale teenida lisa, kehtib endiselt seaduse § 3 lg 1 ehk vabakutseliseks loovisikuks loetakse isik, kes ei ole avalikus teenistuses ega tööta töölepingu või muu sarnase lepingu alusel (mis tagab talle regulaarse sissetuleku). See tähendab, et toetust ei saa ka eriolukorra ajal maksta inimesele, kes samal ajal näiteks oma ettevõttes töötades palka saab või töötab kusagil mujal miinimumpalgalisel töökohal. Seadus on ette nähtud vabakutselistele, kelle sissetulekud on katkenud. Kahtlemata peab palju ehitama üles usaldusele ja taotlejate teadlikkusele, muuhulgas neile seaduse tingimusi tutvustades, kuid kindlasti tuleks panustada ka võimalikult hoolikasse kontrolli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler |
